LibreLogo

LibreLogo on lihtne lokaliseeritud Logo-laadne programmeerimiskeskkond, milles saab nn kilpkonna-vektorgraafikaga õpetada arvutit (programmeerimist ja tekstitöötlust), kompaktkirjastamist (DTP) ja graafilist disaini. Vaata lähemalt: http://www.numbertext.org/logo/librelogo.pdf.

LibreLogo tööriistariba

LibreLogo tööriistariba (Vaade - Tööriistaribad - Logo) sisaldab kilpkonna liigutamise, programmi käivitamise ja peatamise, algusesse liikumise, ekraani puhastamise ja programmiredaktori/süntaksi esiletõstmise/tõlkimise ikoone ning sisestusvälja (käsurida).

Kilpkonna liigutamise ikoonid

Need on samatoimelised Logo käskudega "EDASI 10", "TAGASI 10", "VASAKULE 15", "PAREMALE 15". Klõpsates mõnda neist ikoonidest saab kilpkonn fookuse ja lehekülg keritakse selle asukohani.

Käivita Logo programm

Klõps ikoonil "Käivita Logo programm" alustab Writeri dokumendi (või valitud teksti) täitmist LibreLogo programmina. Tühja dokumendi puhul sisestatakse ja käivitatakse näidisprogramm.

Klõps ikoonil "Peata" lõpetab programmi täitmise.

Algusesse

Klõps ikoonil "Algusesse" lähtestab kilpkonna asukoha ja seaded.

Puhasta ekraan

Klõps nupul "Puhasta ekraan" eemaldab dokumendist joonistusobjektid.

Programmiredaktor/süntaksi esiletõstmine/tõlkimine

"Võlukepi" ikoon rakendab kaheleheküljelise vaate programmi redigeerimiseks ning laiendab ja teeb suurtäheliseks Writeri dokumendis olevad lühendatud või väiketähelised Logo käsud. Logo käskude tõlkimiseks muusse keelde määra soovitud keel dokumendi keeleks ( - Keelesätted - Keeled - Lääne) ja klõpsa seda ikooni.

Käsurida

Käsureal oleva käsu täideviimiseks vajuta seal Enterit. Programmi peatamiseks kasuta ikooni "Peata".

Käsurea kordamiseks hoia all Enterit, näiteks järgmise käsujadaga:

 EDASI 200 VASAKULE 89

Käsurea lähtestamiseks klõpsa sellel kolm korda või vajuta eelmiste käskude märgistamiseks Ctrl+A ja kirjuta uued käsud.

Põhiliste kilpkonnasätete graafiline kasutajaliides

LibreLogo kilpkonnakujund on tavaline fikseeritud suurusega joonistusobjekt. Seda saab liigutada ja pöörata ka tavalisel viisil hiire ja joonistusobjekti tööriistaribal oleva pööramisikooni abil. Samuti võib LibreLogo atribuutide PLIIATSI_JÄMEDUS, PLIIATSI_VÄRV ja TÄITEVÄRV väärtuse muutmiseks määrata kilpkonnakujundi joonelaiust ja -värvi ning kujundi ala värvi.

Programmi redigeerimine

LibreLogo joonistused ja programmid kasutavad ühte ja sama Writeri dokumenti. LibreLogo lõuend on dokumendi esimesel leheküljel. Kui sisestada enne LibreLogo programmi leheküljepiir ja määrata Logo tööriistariba „võlukepi” ikooni abil paras suurendus, ühtlasi muutes fondi suurust vastavalt, saab kuvada mugava kaheleheküljelise paigutuse, kus LibreLogo lõuend on esimesel (vasakpoolsel) ja programm teisel (parempoolsel) leheküljel.

LibreLogo programmeerimiskeel

LibreLogo on kergesti lokaliseeritav Logo-laadne programmeerimiskeel, mille LibreOffice’i tõlkekogukond juba mitmesse keelde on tõlkinud. Lihtsamate õpikunäidete puhul ühildub see ka vanemates Logo-süsteemides kirjutatud programmidega, näiteks:

 FUNKTSIOON kolmnurk :suurus
KORDA 3 [
EDASI :suurus
VASAKULE 120
]
LÕPP

kolmnurk 10 kolmnurk 100 kolmnurk 200

Erinevused Logo programmeerimiskeelest

Muud LibreLogo võimalused

LibreLogo käsud

Põhisüntaks

Tõstutundlikkus

Käsud ja värvikonstandid suur- ja väiketähti ei erista:

 KIRJUTA „Tere, maailm!”
kirjuta „Tere jälle, maailm!”

Muutujate nimed eristavad:

 a = 5
A = 7
KIRJUTA a
KIRJUTA A

Programmiread

LibreLogo programmi read on lõigud LibreOffice Writeri dokumendis. Üks programmirida võib sisaldada mitut käsku:

 KIRJUTA „Tere, maailm!” KIRJUTA „LibreLogo”

Kommentaarid

Semikooloniga algavad read või reaosad kommenteeritakse rea (lõigu) lõpuni välja:

 ; kommentaarid
KIRJUTA 5 * 5 ; kommentaarid

Programmiridade murdmine mitmeks lõiguks

Rea lõppu lisatud tildega saab programmirea murda mitmeks lõiguks:

 KIRJUTA „See on väga pikk ” + ~
„hoiatusteade”

Kilpkonna liigutamine

EDASI (e)

 EDASI 10 ; liigub 10 punkti jagu edasi (1 pt = 1/72 tolli)
EDASI 10pt ; sama
EDASI 0,5cm ; liigub 0,5 cm edasi
EDASI 1" ; liigub 1 tolli (2,54 cm) edasi
EDASI 1″ ; sama
E 1mm
E 1cm

TAGASI (t)

 TAGASI 10; liigub 10 punkti tagasi

VASAKULE (v)

 VASAKULE 90 ; keerab 90 kraadi vastupäeva
VASAKULE 90° ; sama
V 3t ; sama (kella tunniosuti järgi)
V mistahes ; teeb juhusliku suurusega pöörde

PAREMALE (p)

 PAREMALE 90 ; keerab 90 kraadi päripäeva

PLIIATS_ÜLES (pü)

 PLIIATS_ÜLES ; kilpkonn liigub seejärel ilma joonistamata

PLIIATS_ALLA (pa)

 PLIIATS_ALLA ; kilpkonn liigub seejärel joonistades

ASUKOHT (koht)

 ASUKOHT [0, 0] ; keerab ja liigub ülemisse vasakusse nurka
ASUKOHT LEHE_SUURUS ; keerab ja liigub alumisse paremasse nurka
ASUKOHT [LEHE_SUURUS[0], 0] ; keerab ja liigub ülemisse paremasse nurka
ASUKOHT MISTAHES ; keerab ja liigub juhuslikku kohta

SUUND (s)

 SUUND 0 ; keerab põhjasuunda
SUUND 12t ; sama (vt ka üles)
SUUND [0, 0] ; keerab vasakpoolse ülanurga poole
SUUND MISTAHES ; keerab suvalisse suunda

Muud kilpkonnakäsud

PEIDA (pk)

 PEIDA ; peidab kilpkonna (kuni antakse käsk näita)

NÄITA (nk)

 NÄITA ; näitab kilpkonna

ALGUSESSE

 ALGUSESSE ; taastab kilpkonna algse asukoha

PUHASTA_EKRAAN (pe)

 PUHASTA_EKRAAN ; eemaldab dokumendist joonistusobjektid

TÄIDA ja SULGE

 TÄIDA ; sulgeb ja täidab aktiivse joonkujundi või punktid
SULGE ; sulgeb aktiivse joonkujundi või ühendab aktiivsed punktid

Näide: korrapärase kolmnurga täitmine:

 EDASI 50 VASAKULE 120 EDASI 50 TÄIDA

Näide: korrapärase kolmnurga joonistamine:

 EDASI 50 VASAKULE 120 EDASI 50 SULGE

Pliiatsi seaded

PLIIATSI_JÄMEDUS / JOONE_LAIUS (pj, jl)

 PLIIATSI_JÄMEDUS 100 ; määrab joone laiuseks 100 punkti
PLIIATSI_JÄMEDUS MISTAHES ; sama, mis PLIIATSI_JÄMEDUS JUHUSLIK 10

PLIIATSI_VÄRV / JOONE_VÄRV (pv, jv)

 PLIIATSI_VÄRV „punane” ; määrab punase värvi (nime järgi, vt värvikonstante)
PLIIATSI_VÄRV [255, 255, 0] ; määrab kollase värvi (RGB-loend)
PLIIATSI_VÄRV 0xffff00 ; määrab kollase värvi (16ndkood)
PLIIATSI_VÄRV 0 ; määrab musta värvi (0x000000)
PLIIATSI_VÄRV MISTAHES ; juhuslik värv
PLIIATSI_VÄRV [5] ; määrab punase värvi (identifikaatori järgi, vt värvikonstante)
PLIIATSI_VÄRV „nähtamatu” ; nähtamatu värv kujunditele, mil pole nähtavat piirjoont
PLIIATSI_VÄRV “~punane” ; määrab suvalise punaka värvi

PLIIATSI_LÄBIPAISTVUS

 PLIIATSI_LÄBIPAISTVUS 80 ; määrab aktiivse pliiatsivärvi läbipaistvuse 80%-le

JOONEOTS

 JOONEOTS „puudub” ; eraldi jooneotsa pole (vaikimisi)
JOONEOTS „ümar” ; ümar jooneots
JOONEOTS „ruut” ; ruudukujuline jooneots

PLIIATSIÜHENDUS / JOONEÜHENDUS

 PLIIATSIÜHENDUS „ümardatud” ; ümar jooneühendus (vaikimisi)
PLIIATSIÜHENDUS „terav” ; terav jooneühendus
PLIIATSIÜHENDUS „faasitud” ; faasitud jooneühendus
PLIIATSIÜHENDUS „puudub” ; jooneühendust pole

PLIIATSI_STIIL

 PLIIATSI_STIIL „pidev” ; pidevjoon (vaikimisi)
PLIIATSI_STIIL „punktiir” ; punktiirjoon
PLIIATSI_STIIL „kriipsudega” ; kriipsjoon

; kohandatud punktide ja kriipsude mustri määrab järgmiste argumentide loend:
; – järjestikuste punktide arv
; – iga punkti pikkus
; – järjestikuste kriipsude arv
; – iga kriipsu pikkus
; – punktide ja kriipsude kaugus
; – tüüp (valikuline):
; 0 = punktid on ristkülikukujulised (vaikimisi)
; 2 = punktid on ruudukujulised (pikkused ja kaugused on suhtelised pliiatsi jämeduse suhtes)

PLIIATSI_STIIL [3, 1mm, 2, 4mm, 2mm, 2] ; ...––...––...––

Täitmise seaded

TÄITEVÄRV (tv)

 TÄITEVÄRV „sinine” ; täidab sinise värviga, vt ka PLIIATSI_VÄRV
TÄITEVÄRV „nähtamatu” RING 10 ; täitmata ring
TÄITEVÄRV [„sinine”, „punane”] ; üleminek sinisest punaseks
TÄITEVÄRV [[255, 255, 255], [255, 128, 0]] ; üleminek valgest oranžiks
TÄITEVÄRV [„sinine”, „punane”, 1, 0, 0] ; määrab aksiaalse ülemineku (nõutavate pöörde- ja äärisesätetega), võimalikud väärtused: 0–5 = lineaarne, aksiaalne, radiaalne, elliptiline, nelinurkne, kandiline üleminek
TÄITEVÄRV [„punane”, „sinine”, 0, 90, 20] ; lineaarne üleminek, pööratud 90 kraadi kilpkonna praeguse vaatesihi suhtes, 20% äärisega
TÄITEVÄRV [„punane”, „sinine”, 0, 90, 20, 0, 0, 200, 50] ; intensiivsus 200%-st 50%-ni
TÄITEVÄRV [MISTAHES, MISTAHES, 2, 0, 0, 50, 50] ; radiaalne üleminek juhuslike värvidega, keskme asukoht horisontaalsuunas 50% ja vertikaalsuunas 50%

TÄITE_LÄBIPAISTVUS (tlp)

 TÄITE_LÄBIPAISTVUS 80 ; määrab aktiivse täitevärvi 80% läbipaistvaks
TÄITE_LÄBIPAISTVUS [80] ; lineaarne läbipaistvusüleminek 80%-lt 0%-ni
TÄITE_LÄBIPAISTVUS [80, 20] ; lineaarne läbipaistvusüleminek 80%-lt 20%-ni
TÄITE_LÄBIPAISTVUS [80, 20, 1, 90] ; aksiaalne läbipaistvusüleminek, pööratud 90 kraadi kilpkonna praeguse vaatesihi suhtes
TÄITE_LÄBIPAISTVUS [80, 20, 2, 0, 20, 50, 50] ; radiaalne läbipaistvusüleminek välimiselt 80%-lt sisemise 20% läbipaistvuseni, ääris 20%, keskme asukoht horisontaalsuunas 50% ja vertikaalsuunas 50%

TÄITESTIIL

 TÄITESTIIL 0 ; täide ilma viirutuseta (vaikimisi)
TÄITESTIIL 1 ; must ühesuunaline viirutus (horisontaalne)
TÄITESTIIL 2 ; must ühesuunaline viirutus (45-kraadise nurga all)
TÄITESTIIL 3 ; must ühesuunaline viirutus (−45 kraadi)
TÄITESTIIL 4 ; must ühesuunaline viirutus (vertikaalne)
TÄITESTIIL 5 ; punane ristviirutus (diagonaalsuundades)
TÄITESTIIL 6 ; punane ristviirutus (horisontaal- ja vertikaalsuunas)
TÄITESTIIL 7 ; sinine ristviirutus (diagonaalsuundades)
TÄITESTIIL 8 ; sinine ristviirutus (horisontaal- ja vertikaalsuunas)
TÄITESTIIL 9 ; sinine kolmesuunaline viirutus
TÄITESTIIL 10 ; must laiade vahedega ühesuunaline viirutus (45 kraadi)

; kohandatud viirutus, mille määrab järmistest argumentidest koosnev loend:
; – stiil (1 = ühesuunaline, 2 = ristsuunaline, 3 = kolmesuunaline)
; – värv
; – joonte vahe
; – pöördenurk

TÄITESTIIL [2, „roheline”, 3pt, 15°] ; roheline ristviirutus (15 kraadi)

Objektide joonistamine

RING

 RING 100 ; joonistab ringi (diameeter = 100 punkti)

ELLIPS

 ELLIPS [50, 100] ; joonistab ellipsi, mille läbimõõdud on 50 ja 100 ühikut
ELLIPS [50, 100, 2t, 12t] ; joonistab elliptilise sektori (alates kella tunniosuti asendist kella 2 ajal kuni asendini kella 12 ajal)
ELLIPS [50, 100, 2t, 12t, 2] ; joonistab elliptilise lõigu
ELLIPS [50, 100, 2t, 12t, 3] ; joonistab elliptilise kaare

RUUT

 RUUT 100 ; joonistab ruudu (küljepikkus = 100 punkti)

RISTKÜLIK

 RISTKÜLIK [50, 100] ; joonistab ristküliku (50 × 100 punkti)
RISTKÜLIK [50, 100, 10] ; joonistab ümardatud nurkadega ristküliku

PUNKT

 PUNKT ; teeb pliiatsi suurusele ja värvile vastava punkti

Käsu SULGE abil saab ühendada viimased punktid, käsu TÄIDA abil saab täita punktidega määratud kujundi. Näiteks saab hõlpsasti joonistada lapiku tähe, alustades selle keskpunktist:

 PLIIATS_ÜLES
KORDA 5 [
EDASI 80
PUNKT
TAGASI 80
PAREMALE 36
EDASI 50
PUNKT
TAGASI 50
PAREMALE 36
] TÄIDA

SILT

 SILT „tekst” ; kirjutab teksti kilpkonna asukohta
SILT 'tekst' ; sama
SILT "text ; sama, aga ainult üksikute sõnade jaoks

TEKST

 RING 10 TEKST „tekst” ; määrab aktiivse joonistusobjekti teksti

Fondiseaded

FONDI_VÄRV / TEKSTI_VÄRV

 FONDI_VÄRV „roheline” ; määrab fondi värvi

FONT / KIRJATÜÜP

 FONT „Linux Libertine G” ; määrab kirjatüübi
FONT „Linux Libertine G:smcp=1” ; määrab lisaks fondi lisavõimaluse (kapiteelkiri)
FONT “Linux Libertine G:smcp=1&onum=1” ; kapiteelkiri ja vanapärased numbrid

FONDI_SUURUS

 FONDI_SUURUS 12 ; määrab 12-punktise kirjasuuruse

FONDI_PAKSUS

 FONDI_PAKSUS „paks” ; määrab paksu (rasvase) fondi
FONDI_PAKSUS „keskmine” ; määrab tavalise fondi

FONDI_STIIL

 FONDI_STIIL „kaldkiri” ; määrab kaldkirja
FONDI_STIIL „tavaline” ; määrab tavalise kirja

PILT

PILT on mõeldud:

Kujundite rühmitamine

 ; PILT [ LibreLogo_käsud ]
PILT [ EDASI 100 RING 100 ] ; puulaadne rühmitatud kujund

Vt ka „Rühmade kasutamine” LibreOffice Writeri abimaterjalis.

 FUNKTSIOON puu asukoht
PLIIATS_ÜLES ASUKOHT asukoht SUUND 0 PLIIATS_ALLA
PILT [ EDASI 100 RING 100 ] ; puulaadne rühmitatud kujund
LÕPP

PILT [ puu [230, 400] puu [300, 400] ] ; rühmitatud kujundid rühmitatud kujundis

Uute joonkujundite alustamine

 PILT ; alustab uut joonkujundit
EDASI 10 PILT EDASI 10 ; kaks joonkujundit

SVG-piltide salvestamine

 PILT „näidis.svg” [ RING 5 ] ; salvestab pildi SVG-vormingus kasutaja kodukausta
PILT „Töölaud/näidis.svg” [ EDASI 100 RING 5 ] ; nagu eelmine, aga suhtelise asukohaga
PILT „/home/kasutaja/näidis.svg” [ RING 5 ] ; absoluutne asukoht Unixi/Linuxi puhul
PILT „C:\näidis.svg” [ RING 5 ] ; absoluutne asukoht Windowsi puhul

SVG/SMIL-animatsioonide (OOTA-käskudega joonistuste) salvestamine

 PILT „animatsioon.svg” [ RING 5 OOTA 1000 RING 99 ] ; salvestab SVG/SMIL-animatsioonina (vt ka OOTA)
PILT „animatsioon2.svg” [ RING 5 OOTA 1000 RING 99 OOTA 2000 ] ; nagu eelmine, aga kõige lõpus olev käsk OOTA tekitab korduse: SMIL-i toega brauserites käivitub SVG-animatsioon 2 sekundi pärast uuesti algusest

Järjepidevus vasakul äärel

Käsku PILT saab kasutada asukohtade ja joonkujundite järjepidevuse säilitamiseks Writeri lehe vasakul äärel:

 PILT [ RING 20 ASUKOHT [-100, 100] RING 20 ]

Tsüklid

KORDA

 ; KORDA arv [ käsud ]

KORDA 10 [ EDASI 10 VASAKULE 45 RING 10 ] ; kordab 10 korda
 ; arv pole kohustuslik

KORDA [ ASUKOHT MISTAHES ] ; lõputu tsükkel

KORDUSE_NUMBER

Tsüklimuutuja (ka IGALE_ELEMENDILE- ja KUNIKS-tsüklites)

 KORDA 100 [ EDASI KODUSE_NUMBER VASAKULE 90 ]

IGALE_ELEMENDILE ... HULGAS

Tsükkel loendi elementidele:

 IGALE_ELEMENDILE i HULGAS [1, 5, 7, 9, 11] [
EDASI i
VASAKULE 90
]

Tsükkel märgijada märkidele:

 IGALE_ELEMENDILE i HULGAS „tekst” [
SILT i
EDASI 10
]

KUNIKS

 KUNIKS TÕENE [ ASUKOHT MISTAHES ] ; lõputu tsükkel
KUNIKS KORDUSE_NUMBER <= 10 [ EDASI 50 VASAKULE 36 ] ; sama, mis KORDA 10 [ ... ]

KATKESTA

Peatab tsükli.

 KORDA [ ; lõputu tsükkel
ASUKOHT MISTAHES
KUI KORDUSE_NUMBER = 100 [ KATKESTA ] ; sama, mis KORDA 100 [ ... ]
]

JÄTKA

Hüppab tsükli järgmisele iteratsioonile.

 KORDA 100 [
ASUKOHT MISTAHES
KUI KORDUSE_NUMBER % 2 = 0 [ JÄTKA ]
RING 10 ; joonistab ringi igas teises asukohas
]

Tingimused

KUI

 ; KUI tingimus [ tõesele tingimusele vastav plokk ]
; KUI tingimus [ tõesele tingimusele vastav plokk ] [ väärale tingimusele vastav plokk ]

KUI a < 10 [ KIRJUTA „Väike” ]
KUI a < 10 [ KIRJUTA „Väike” ] [ KIRJUTA „Suur” ]

JA, VÕI, EI/POLE/MITTE

Loogilised tehted.

 KUI a < 10 JA MITTE a = 5 [ KIRJUTA „0, 1, 2, 3, 4, 6, 7, 8 või 9” ]
KUI a < 10 JA a != 5 [ KIRJUTA „0, 1, 2, 3, 4, 6, 7, 8 või 9” ] ; nagu ülal

Alamprogrammid

FUNKTSIOON, LÕPP

Määratleb uue sõna (või protseduuri).

 FUNKTSIOON kolmnurk
KORDA 2 [ EDASI 100 PAREMALE 120 ] TÄIDA
LÕPP

KORDA 10 [ kolmnurk PLIIATS_ÜLES ASUKOHT MISTAHES PLIIATS_ALLA ]

VÄLJUND

Tagastab funktsiooni väärtuse.

 FUNKTSIOON suvatäht
VÄLJUND JUHUSLIK „abcdefghijklmnopqrsšzžtuvwõäöüxy”
LÕPP

KIRJUTA suvatäht + suvatäht + suvatäht ; annab suvalise kolmetähelise märgijada

PEATA

Väljub protseduurist.

 FUNKTSIOON näidis arv
IF arv < 0 [ PEATA ]
KIRJUTA RUUTJUUR arv ; annab arvu ruutjuure
]

näidis 100
näidis -1 ; tulemuse asemel väljastatakse viga
näidis 25

Vaikimisi muutujad

MISTAHES

Vaikimisi juhuväärtus värvide jm jaoks.

 PLIIATSI_VÄRV MISTAHES ; juhuslik liiatsi värv

TÕENE

Tõeväärtus.

 KUNIKS TÕENE [ ASUKOHT MISTAHES ] ; lõputu tsükkel
KIRJUTA TÕENE ; tagastab „TÕENE”

VÄÄR

Tõeväärtus.

 KUNIKS POLE VÄÄR [ ASUKOHT MISTAHES ] ; lõputu tsükkel
KIRJUTA VÄÄR ; tagastab „VÄÄR”

LEHE_SUURUS

 KIRJUTA LEHE_SUURUS; annab lehe mõõtmed punktides, nt [595,30, 841,89]

PII / π

 KIRJUTA PII; annab 3,14159265359

Sisend/väljund

KIRJUTA / PRINDI

 KIRJUTA „tekst” ; kuvab dialoogiakna kirjaga „tekst”
KIRJUTA 5 + 10 ; kuvab 15

SISEND

 KIRJUTA SISEND „Sisendväärtus?” ; küsib päringudialoogis sõne ja siis väljastab selle
KIRJUTA UJUKOMAARV (SISEND „Esimene arv?”) + UJUKOMAARV (SISEND „Teine arv?”) ; lihtne kalkulaator

OOTA

 OOTA 1000 ; ootab 1000 ms (1 sek)

ÜLDINE

Määrab protseduurides kasutamiseks globaalseid muutujaid.

 ÜLDINE tiitelandmed
tiitelandmed = „LibreLogo”

FUNKTSIOON näide
KIRJUTA tiitelandmed
ÜLDINE tiitelandmed ; uue väärtuse lisamiseks
tiitelandmed = „globaalse muutuja uus väärtus”
LÕPP

näide
KIRJUTA tiitelandmed

Funktsioonid

JUHUSLIK

 KIRJUTA JUHUSLIK 100 ; suvaline ujukomaarv (0 <= x < 100)
KIRJUTA JUHUSLIK „tekst” ; suvaline täht stringist „tekst”
KIRJUTA JUHUSLIK [1, 2] ; juhuslik loendi element (1 või 2)

TÄISARV

 KIRJUTA TÄISARV 3,8 ; väljastab 3 (täisosa arvust 3,8 )
KIRJUTA TÄISARV JUHUSLIK 100 ; juhuslik täisarv (0 <= x < 100)
KIRJUTA TÄISARV „7” ; teisendab sõnena antud parameetri täisarvuks

UJUKOMAARV

 ; teisendab sõnena antud parameetri ujukomaarvuks
KIRJUTA 2 * UJUKOMAARV „5,5” ; väljastab 11,0

SÕNE / STRING

 ; teisendab arvuna antud parameetri sõneks (stringväärtuseks)
KIRJUTA „Tulem: ” + SÕNE 5 ; väljastab „Tulem: 5”
KIRJUTA 10 * SÕNE 5 ; väljastab 5555555555

RUUTJUUR (rtjr, √)

 KIRJUTA RUUTJUUR 100 ; annab 10, mis on ruutjuur 100-st

SIN

 KIRJUTA SIN 90 * PII/180 ; annab 1,0 (siinus 90°-st radiaanides)

COS

 KIRJUTA COS 90 * PII/180 ; annab 1,0 (koosinus 90°-st radiaanides)

LOG10

 KIRJUTA LOG10 100 ; annab 2,0 (kümnendlogaritm 100-st)

ÜMARDA

 KIRJUTA ÜMARDA 3,8 ; annab 4 (3,8 ümardatult)
KIRJUTA ÜMARDA JUHUSLIK 100 ; juhuslik täisarv (0 <= x <= 100)

ABSOLUUTVÄÄRTUS|ABS

 KIRJUTA ABS -10 ; annab 10, mis on -10 absoluutväärtus

LOENDA

 KIRJUTA LOENDA „tekst” ; annab 5, märkide arvu sõnas „tekst”
KIRJUTA LOENDA [1, 2, 3] ; annab 3, loendi mahu

HULK

 ; teisendab loendi Pythoni hulgaks
KIRJUTA HULK [4, 5, 6, 6] ; väljastab {4, 5, 6}
KIRJUTA HULK [4, 5, 6, 6] | HULK [4, 1, 9] ; väljastab {1, 4, 5, 6, 9}, hulkade ühendi
KIRJUTA HULK [4, 5, 6, 6] & SET [4, 1, 9] ; väljastab {4}, hulkade ühisosa
KIRJUTA HULK ([4, 5, 6, 6]) - HULK [4, 1, 9] ; väljastab {5, 6}, hulkade vahe
KIRJUTA HULK [4, 5, 6, 6] ^ HULK [4, 1, 9] ; väljastab {1, 5, 6, 9}, hulkade sümmeetrilise vahe

VAHEMIK

 ; Pythoni-laadne loendi genereerimine
KIRJUTA VAHEMIK 10 ; väljastab [0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9]
KIRJUTA VAHEMIK 3 10 ; väljastab [3, 4, 5, 6, 7, 8, 9]
KIRJUTA VAHEMIK 3 10 3 ; väljastab [3, 6, 9]

IGALE_ELEMENDILE i HULGAS VAHEMIK 10 50 10 [ ; tsükkel elementidele [10, 20, 30, 40]
EDASI i
VASAKULE 90
]

LOEND

 ; eemaldab loendist korduvad elemendid, kasutades hulga ja loendi vahel teisendamist
KIRJUTA LOEND (HULK [1, 3, 5, 5, 2, 1]) ; väljastab [1, 3, 5, 2]

ENNIK / KORTEEŽ

Teisendamine Pythone ennikuks (korteežiks ehk muudetamatuks loendiks)

 KIRJUTA ENNIK [4, 5]

SORDITUD

Tagastab sorditud loendi.

 KIRJUTA SORDITUD [5, 1, 3, 4] ; tagastab [1, 3, 4, 5]

ASENDA

Asendab märgijadasid regulaaravaldiste abil.

 KIRJUTA ASENDA („t”, „T”, „tekst”) ; annab „Tekst” („t” asemel on „T”)
KIJUTA ASENDA („(.)”, „\\1\\1”, „tekst”) ; annab “tteekksstt”, kõik tähed kahekordselt

OTSI

Otsib märgijadasid regulaaravaldiste abil.

 KUI OTSI („\w”, „sõna”) [ KIRJUTA „Üks täht sõnas.” ]

LEIA_KÕIK

Leiab sisendstringist kõik märgijadad, mis vastavad antud regulaaravaldisele.

 KIRJUTA LEIA_KÕIK(„\w+”, „Kassid, koerad.”) ; annab [„Kassid”, „koerad”], s.t loendi neist sõnadest

MIN

 KIRJUTA MIN [1, 2, 3] ; väljastab „1”, mis on loendis vähem

MAX / MAKS

 KIRJUTA MAX [1, 2, 3] ; väljastab „3”, mis on loendis suurim

Värvikonstandid

 PLIIATSI_VÄRV „HÕBEDANE” ; määrab värvi selle nime järgi
PLIIATSI_VÄRV [1] ; identifikaatori järgi
PLIIATSI_VÄRV „~HÕBEDANE” ; juhuslik hõbejas värv

Identifikaator

Nimetus

0

MUST

1

HÕBEDANE

2

HALL

3

VALGE

4

KASTANPRUUN

5

PUNANE

6

LILLA

7

MAGENTA / FUKSIAPUNANE

8

ROHELINE

9

LAIMIROHELINE / LAIMIKARVA

10

KOLLAKASROHELINE / OLIIVROHELINE / OLIIVIKARVA

11

KOLLANE

12

MERESININE

13

SININE

14

SINAKASROHELINE

15

ROHEKASSININE / TSÜAAN

16

ROOSA

17

TOMATIPUNANE / TOMATIKARVA

18

ORANŽ / APELSINIKARVA

19

KULDNE

20

VIOLETNE

21

TAEVASININE

22

ŠOKOLAADIPRUUN / ŠOKOLAADIKARVA

23

PRUUN

24

NÄHTAMATU


Palun toeta meid!