Interneti terminite s├Ánastik

Kui oled Interneti kasutamises alles algaja, siis puutud kokku tundmatute terminitega: brauser, j├Ąrjehoidja, e-post, kodulehek├╝lg, otsingumootor jpt. Selleks, et su esimesed sammud oleks kergemad, selgitab see kokkuv├Áte m├Áningaid t├Ąhtsamaid termineid, millega v├Áid Interneti, intraneti, e-posti ja uudisegruppide lugemisel kokku puutuda.

CMIS

The Content Management Interoperability Services (CMIS) standard defines a domain model and Web Services and Restful AtomPub bindings that will enable greater interoperability of Enterprise Content Management (ECM) systems. CMIS uses Web services and Web 2.0 interfaces to enable rich information to be shared across Internet protocols in vendor-neutral formats, among document systems, publishers and repositories, within one enterprise and between companies.

EPUB

EPUB is standard for electronic book files with the extension .epub that can be downloaded and read on devices like smartphones, tablets, computers, or e-readers.

EPUB is a technical standard published now by the Publishing group of W3C. EPUB is a popular format because it is open and is based on HTML.

An EPUB publication is delivered as a single file and is an unencrypted zipped archive containing a website. It includes HTML files, images, CSS style sheets, and other assets such as metadata, multimedia and interactivity.

FTP

FTP (File Transfer Protocol - failide transportimise protokoll) on standardne protokoll failide transportimiseks Internetis. FTP-server on programm, mis t├Â├Âtab Internetti ├╝hendatud arvutis ja sisaldab Internetis jagamiseks m├Áeldud faile. FTP on m├Áeldud failide liigutamiseks, samas kui veebilehek├╝lgede veebiserverist kasutajateni transportimiseks on m├Áeldud HTTP (Hypertext Transfer Protocol) protokoll.

HTML

HTML (Hypertext Markup Language) on dokumendi vorminduskeel, mida kasutatakse veebilehek├╝lgede valmistamiseks. HTML p├Áhineb SGML-keelel ja v├Áimaldab integreerida lehek├╝lgedele teksti, pilte, videoid ja heli.

Kui soovid HTML-k├Ąske otse faili sisestada, n├Ąiteks HTML-i kirjutamise ├Ápiku n├Ąiteid proovides, pea meeles, et HTML-lehek├╝ljed on tavalised tekstifailid. M├Ą├Ąra salvestamisel dokumendi t├╝├╝biks Tekstja pane faililaiendiks .HTML. Kontrolli, et fail ei sisaldaks t├Ąpit├Ąhti v├Ái muid laiendatud kooditabelitest p├Ąrit erim├Ąrke. Kui soovid seda faili uuesti LibreOffice'is avada HTML-koodi redigeerimiseks, siis pead selle avama, m├Ą├Ąrates failit├╝├╝biks Tekst, aga mitte Veebilehed.

Paljud veebisaidid v├Áimaldavad tutvuda sissejuhatusega HTML-keele alustesse.

HTTP

HTTP (Hypertext Transfer Protocol) on veebiserverite (teenusepakkujate) ja brauserite (klientide) vahel info liigutamise protokoll.

H├╝perlink

H├╝perlingid on tekstis sisalduvad ja sageli erineva v├Ąrviga esilet├Ástetud ristviited, mida saab hiirekl├Ápsu abil aktiveerida. H├╝perlinkide abil on lehek├╝lje lugejal v├Áimalik h├╝pata nii samas dokumendis kui teistes dokumentides sisalduva t├Ąpsema info juurde.

LibreOffice v├Áimaldab h├╝perlinke omistada nii tekstile kui piltidele ja paneelidele (vaata ka h├╝perlingi dialoogi ikooni standardribal).

H├╝perpilt

H├╝perpilt on pilt v├Ái paneel, mille m├Ą├Ąratud aladel kl├Ápsates on v├Áimalik liikuda sellele alale omistatud sihtm├Ąrgile (URL-ile). Viitealad koos URL-ide ja n├Ąidatavate tekstidega m├Ą├Ąratakse h├╝perpiltide redaktoris.

H├╝perpilte on kahte sorti. Kliendipoolseid h├╝perpilte anal├╝├╝sitakse kliendi arvutis, mis laadis Internetist pildi. Serveripoolseid h├╝perpilte anal├╝├╝sitakse serverarvutis, mis jagab HTML-lehek├╝lgi Internetti. Serveripoolse anal├╝├╝si korral saadetakse p├Ąrast h├╝perpildil kl├Ápsamist kursori koordinaadid serverile ja serveripoolne programm saadab vastuse. Kliendipoolse anal├╝├╝si korral aktiveeritakse h├╝perpildil kirjeldatud alal kl├Ápsates selle ala jaoks m├Ą├Ąratud URL, nagu oleks kl├Ápsatud tavalisel lingil. URL ilmub hiirega h├╝perpildist ├╝le liikudes n├Ąhtavale hiirekursori all.

Nii nagu h├╝perpilte on v├Áimalik kasutada erineval viisil, on neid v├Áimalik ka erinevates vormingutes salvestada.

H├╝perpildi vormingud

H├╝perpildid on jaotatud p├Áhim├Átteliselt kahte r├╝hma: need, mida anal├╝├╝sitakse serveris (teenusepakkuja juures) ja need, mida anal├╝├╝sib kasutaja arvutis olev veebibrauser.

Java

Java on platvormist s├Áltumatu programmeerimiskeel, mis sobib eriti h├Ąsti Internetis kasutamiseks. Java abil programmeeritud veebilehti ja rakendusi on v├Áimalik kasutada k├Áigi kaasaegsete operatsioonis├╝steemidega. Java programmid on tavaliselt programmeeritud Java arenduskeskkonnas ja seej├Ąrel kompileeritud baitkoodiks.

Kliendipoolne h├╝perpilt

Pildi v├Ái paneeli ala kohale, millele lugeja v├Áib kl├Ápsata, ilmub URL, kui hiirekursor liigub ├╝le ala. H├╝perpilt asub pildi all olevas kihis ja sisaldab teavet viidatud regioonide kohta. Ainsaks kliendipoolsete h├╝perpiltide miinuseks on asjaolu, et vanemad brauserid ei oska neid k├Ąsitleda, kuid see puudus muutub aja jooksul t├Ąhtsusetuks.

H├╝perpildi salvestamisel vali failit├╝├╝biks SIP - StarView ImageMap. See salvestab h├╝perpildi just sellisesse vormingusse, mida saab rakendada dokumendi igale pildile v├Ái paneelile. Kui aga soovid h├╝perpilti lihtsalt kasutada aktiivsel pildil v├Ái paneelil, ├Ąra hakka seda spetsiaalsesse vormingusse salvestada. Selle asemel m├Ą├Ąra regioon ja kl├Ápsa lihtsalt Rakenda. Kliendipoolsed h├╝perpildid, mis on salvestatud HTML-vormingus, lisatakse otse lehek├╝lje HTML-koodi.

Otsingumootorid

Otsingumootor on internetip├Áhine teenus v├Átmes├Ánade abil hiiglaslikust infohulgast otsimiseks.

Paneelid

Paneelid on kasulikud HTML-lehek├╝lgede paigutuse kujundamiseks. LibreOffice kasutab lahtisi paneele, millesse on v├Áimalik lisada objekte, n├Ąiteks pilte, videofaile v├Ái helisid. Paneeli kontekstimen├╝├╝ kuvab paneeli sisu taastamise v├Ái redigeerimise s├Ątteid. M├Áned neist on valitud paneeli korral loetletud ka men├╝├╝s Redigeerimine - Objekt.

Puhverserver

Puhverserver on v├Árgus asuv arvuti, mis k├Ąitub omamoodi veebiliikluse l├Áikepuhvrina. Iga kord, kui soovid vaadata oma ettev├Átte v├Árgu kaudu m├Ánda veebilehek├╝lge ja seda lehek├╝lge on m├Áni su kolleeg juba vaadanud, siis v├Áimaldab puhverserver sul n├Ąha seda lehek├╝lge tunduvalt kiiremini kui v├Áib-olla aeglasev├Áitu interneti├╝henduse kaudu. Sellisel juhul ei laadita seda lehek├╝lge iga kord veebiserverist uuesti, vaid kontrollitakse ainult, kas puhverserveris on ikka k├Áige v├Ąrskem versioon ja kui on, siis tagastatakse lehek├╝lg otse puhverserverist.

SGML

SGML on l├╝hend ingliskeelsest terminist "Standard Generalized Markup Language" (standardne ├╝ldistatud m├Ąrkekeel). SGML p├Áhineb ideel, et dokumendid koosnevad struktuursetest ja semantilistest elementidest, mida saab kirjeldada ilma viitamata, kuidas neid elemente kuvama peab. Selliste dokumentide tegelik v├Ąlimus v├Áib muutuda olenevalt v├Ąljastusmeediast ja stiilieelistustest. Struktureeritud tekstides ei defineeri SGML mitte ainult struktuure (nt DTD ehk Document Type Definition), vaid kindlustab ka, et neid l├Ąbivalt kasutatakse.

HTML on spetsiaalne SGML-i alamhulk. See t├Ąhendab, et enamik veebibrausereid toetab ainult piiratud hulka SGML standardeid ja enamik SGML-v├Áimelisi s├╝steeme oskab v├Ąljastada atraktiivseid HTML-lehek├╝lgi.

Serveripoolsed h├╝perpildid

Serveripoolsed h├╝perpildid paistavad vaatajale pildi v├Ái paneelina lehel. Hiirekl├Ápsu korral h├╝perpildil saadetakse suhtelise asukoha koordinaadid serverile. Serveris t├Â├Âtav programm m├Ą├Ąrab vastavalt sellele j├Ąrgneva tegevuse. Protsessi m├Ą├Ąramiseks on mitmeid omavahel mitte├╝hilduvaid meetodeid, kaks sagedamini kasutatavat neist on:

LibreOffice oskab h├╝perpilte luua m├Álema meetodi jaoks. Vormingu saab valida h├╝perpiltide redaktori dialoogi Salvestamine loendist Faili t├╝├╝p. Salvestamisel luuakse h├╝perpilti kirjeldavad failid, mis tuleb serverisse ├╝les laadida. Seda, millist h├╝perpiltide t├╝├╝pi server toetab ja kuidas juhtida nende rakendusprogrammi, tuleks k├╝sida oma v├Árguadministraatorilt v├Ái teenusepakkujalt.

Sildid

HTML-lehek├╝ljed sisaldavad teatud struktureerimis- ja vormindamisinstruktsioone, mida nimetatakse siltideks. Sildid on dokumenti kirjeldava HTML-keele nurksulgudes koods├Ánad. Sildid sisaldavad sageli algus- ja l├Ápusulu vahel ka teksti v├Ái h├╝perlinke. N├Ąiteks esimese taseme pealkirju t├Ąhistab silt <h1> pealkirja alguses ja </h1> l├Ápus. Teatud sildid esinevad ├╝ksikult, n├Ąiteks <br> reavahetuse v├Ái <img ...> pildi linkimise t├Ąhistamiseks.

URL

URL (Uniform Resource Locator) t├Ąhendab dokumendi v├Ái serveri aadressi Internetis. URL-i kuju oleneb selle t├╝├╝bist ja on ├╝ldjuhul kujul teenus://server:port/rada/lehek├╝lg#lehek├╝lje_osa, kuid k├Áiki selle osasid ei pea tingimata kasutama. URL v├Áib olla n├Ąiteks FTP-aadress, WWW- ehk HTTP-aadress, failiaadress v├Ái e-posti aadress.

WebDAV

Short for Web-based Distributed Authoring and Versioning, an IETF standard set of platform-independent extensions to HTTP that allows users to collaboratively edit and manage files on remote Web servers. WebDAV features XML properties on metadata, locking - which prevents authors from overwriting each other's changes - namespace manipulation and remote file management. WebDav is sometimes referred to as DAV.

Palun toeta meid!