Interneti terminite sõnastik

Kui oled Interneti kasutamises alles algaja, siis puutud kokku tundmatute terminitega: brauser, järjehoidja, e-post, kodulehekülg, otsingumootor jpt. Selleks, et su esimesed sammud oleks kergemad, selgitab see kokkuvõte mõningaid tähtsamaid termineid, millega võid Interneti, intraneti, e-posti ja uudisegruppide lugemisel kokku puutuda.

CMIS

The Content Management Interoperability Services (CMIS) standard defines a domain model and Web Services and Restful AtomPub bindings that will enable greater interoperability of Enterprise Content Management (ECM) systems. CMIS uses Web services and Web 2.0 interfaces to enable rich information to be shared across Internet protocols in vendor-neutral formats, among document systems, publishers and repositories, within one enterprise and between companies.

EPUB

EPUB is standard for electronic book files with the extension .epub that can be downloaded and read on devices like smartphones, tablets, computers, or e-readers.

EPUB is a technical standard published now by the Publishing group of W3C. EPUB is a popular format because it is open and is based on HTML.

An EPUB publication is delivered as a single file and is an unencrypted zipped archive containing a website. It includes HTML files, images, CSS style sheets, and other assets such as metadata, multimedia and interactivity.

HTML

HTML (Hypertext Markup Language) on dokumendi vorminduskeel, mida kasutatakse veebilehekülgede valmistamiseks. HTML põhineb SGML-keelel ja võimaldab integreerida lehekülgedele teksti, pilte, videoid ja heli.

Kui soovid HTML-käske otse faili sisestada, näiteks HTML-i kirjutamise õpiku näiteid proovides, pea meeles, et HTML-leheküljed on tavalised tekstifailid. Määra salvestamisel dokumendi tüübiks Tekstja pane faililaiendiks .HTML. Kontrolli, et fail ei sisaldaks täpitähti või muid laiendatud kooditabelitest pärit erimärke. Kui soovid seda faili uuesti LibreOffice'is avada HTML-koodi redigeerimiseks, siis pead selle avama, määrates failitüübiks Tekst, aga mitte Veebilehed.

Paljud veebisaidid võimaldavad tutvuda sissejuhatusega HTML-keele alustesse.

HTTP

HTTP (Hypertext Transfer Protocol) on veebiserverite (teenusepakkujate) ja brauserite (klientide) vahel info liigutamise protokoll.

Hüperlink

Hüperlingid on tekstis sisalduvad ja sageli erineva värviga esiletõstetud ristviited, mida saab hiireklõpsu abil aktiveerida. Hüperlinkide abil on lehekülje lugejal võimalik hüpata nii samas dokumendis kui teistes dokumentides sisalduva täpsema info juurde.

LibreOffice võimaldab hüperlinke omistada nii tekstile kui piltidele ja paneelidele (vaata ka hüperlingi dialoogi ikooni standardribal).

Hüperpilt

Hüperpilt on pilt või paneel, mille määratud aladel klõpsates on võimalik liikuda sellele alale omistatud sihtmärgile (URL-ile). Viitealad koos URL-ide ja näidatavate tekstidega määratakse hüperpiltide redaktoris.

Hüperpilte on kahte sorti. Kliendipoolseid hüperpilte analüüsitakse kliendi arvutis, mis laadis Internetist pildi. Serveripoolseid hüperpilte analüüsitakse serverarvutis, mis jagab HTML-lehekülgi Internetti. Serveripoolse analüüsi korral saadetakse pärast hüperpildil klõpsamist kursori koordinaadid serverile ja serveripoolne programm saadab vastuse. Kliendipoolse analüüsi korral aktiveeritakse hüperpildil kirjeldatud alal klõpsates selle ala jaoks määratud URL, nagu oleks klõpsatud tavalisel lingil. URL ilmub hiirega hüperpildist üle liikudes nähtavale hiirekursori all.

Nii nagu hüperpilte on võimalik kasutada erineval viisil, on neid võimalik ka erinevates vormingutes salvestada.

Hüperpildi vormingud

Hüperpildid on jaotatud põhimõtteliselt kahte rühma: need, mida analüüsitakse serveris (teenusepakkuja juures) ja need, mida analüüsib kasutaja arvutis olev veebibrauser.

Java

Java on platvormist sõltumatu programmeerimiskeel, mis sobib eriti hästi Internetis kasutamiseks. Java abil programmeeritud veebilehti ja rakendusi on võimalik kasutada kõigi kaasaegsete operatsioonisüsteemidega. Java programmid on tavaliselt programmeeritud Java arenduskeskkonnas ja seejärel kompileeritud baitkoodiks.

Kliendipoolne hüperpilt

Pildi või paneeli ala kohale, millele lugeja võib klõpsata, ilmub URL, kui hiirekursor liigub üle ala. Hüperpilt asub pildi all olevas kihis ja sisaldab teavet viidatud regioonide kohta. Ainsaks kliendipoolsete hüperpiltide miinuseks on asjaolu, et vanemad brauserid ei oska neid käsitleda, kuid see puudus muutub aja jooksul tähtsusetuks.

Hüperpildi salvestamisel vali failitüübiks SIP - StarView ImageMap. See salvestab hüperpildi just sellisesse vormingusse, mida saab rakendada dokumendi igale pildile või paneelile. Kui aga soovid hüperpilti lihtsalt kasutada aktiivsel pildil või paneelil, ära hakka seda spetsiaalsesse vormingusse salvestada. Selle asemel määra regioon ja klõpsa lihtsalt Rakenda. Kliendipoolsed hüperpildid, mis on salvestatud HTML-vormingus, lisatakse otse lehekülje HTML-koodi.

Otsingumootorid

Otsingumootor on internetipõhine teenus võtmesõnade abil hiiglaslikust infohulgast otsimiseks.

Paneelid

Paneelid on kasulikud HTML-lehekülgede paigutuse kujundamiseks. LibreOffice kasutab lahtisi paneele, millesse on võimalik lisada objekte, näiteks pilte, videofaile või helisid. Paneeli kontekstimenüü kuvab paneeli sisu taastamise või redigeerimise sätteid. Mõned neist on valitud paneeli korral loetletud ka menüüs Redigeerimine - Objekt.

Puhverserver

Puhverserver on võrgus asuv arvuti, mis käitub omamoodi veebiliikluse lõikepuhvrina. Iga kord, kui soovid vaadata oma ettevõtte võrgu kaudu mõnda veebilehekülge ja seda lehekülge on mõni su kolleeg juba vaadanud, siis võimaldab puhverserver sul näha seda lehekülge tunduvalt kiiremini kui võib-olla aeglasevõitu internetiühenduse kaudu. Sellisel juhul ei laadita seda lehekülge iga kord veebiserverist uuesti, vaid kontrollitakse ainult, kas puhverserveris on ikka kõige värskem versioon ja kui on, siis tagastatakse lehekülg otse puhverserverist.

SGML

SGML on lühend ingliskeelsest terminist "Standard Generalized Markup Language" (standardne üldistatud märkekeel). SGML põhineb ideel, et dokumendid koosnevad struktuursetest ja semantilistest elementidest, mida saab kirjeldada ilma viitamata, kuidas neid elemente kuvama peab. Selliste dokumentide tegelik välimus võib muutuda olenevalt väljastusmeediast ja stiilieelistustest. Struktureeritud tekstides ei defineeri SGML mitte ainult struktuure (nt DTD ehk Document Type Definition), vaid kindlustab ka, et neid läbivalt kasutatakse.

HTML on spetsiaalne SGML-i alamhulk. See tähendab, et enamik veebibrausereid toetab ainult piiratud hulka SGML standardeid ja enamik SGML-võimelisi süsteeme oskab väljastada atraktiivseid HTML-lehekülgi.

Serveripoolsed hüperpildid

Serveripoolsed hüperpildid paistavad vaatajale pildi või paneelina lehel. Hiireklõpsu korral hüperpildil saadetakse suhtelise asukoha koordinaadid serverile. Serveris töötav programm määrab vastavalt sellele järgneva tegevuse. Protsessi määramiseks on mitmeid omavahel mitteühilduvaid meetodeid, kaks sagedamini kasutatavat neist on:

LibreOffice oskab hüperpilte luua mõlema meetodi jaoks. Vormingu saab valida hüperpiltide redaktori dialoogi Salvestamine loendist Faili tüüp. Salvestamisel luuakse hüperpilti kirjeldavad failid, mis tuleb serverisse üles laadida. Seda, millist hüperpiltide tüüpi server toetab ja kuidas juhtida nende rakendusprogrammi, tuleks küsida oma võrguadministraatorilt või teenusepakkujalt.

Sildid

HTML-leheküljed sisaldavad teatud struktureerimis- ja vormindamisinstruktsioone, mida nimetatakse siltideks. Sildid on dokumenti kirjeldava HTML-keele nurksulgudes koodsõnad. Sildid sisaldavad sageli algus- ja lõpusulu vahel ka teksti või hüperlinke. Näiteks esimese taseme pealkirju tähistab silt <h1> pealkirja alguses ja </h1> lõpus. Teatud sildid esinevad üksikult, näiteks <br> reavahetuse või <img ...> pildi linkimise tähistamiseks.

URL

The Uniform Resource Locator (URL) displays the address of a document or a server in the Internet. The general structure of a URL varies according to type and is generally in the form Service://Hostname:Port/Path/Page#Mark although not all elements are always required. An URL can be a WWW (HTTP) address, a file address or an email address.

WebDAV

Short for Web-based Distributed Authoring and Versioning, an IETF standard set of platform-independent extensions to HTTP that allows users to collaboratively edit and manage files on remote Web servers. WebDAV features XML properties on metadata, locking - which prevents authors from overwriting each other's changes - namespace manipulation and remote file management. WebDav is sometimes referred to as DAV.

Palun toeta meid!