Trendijooned

Trendijooned saab lisada kÔikidele tasapinnalistele diagrammidele, vÀlja arvatud sektor- ja börsidiagrammid.

Selle kÀsu kasutamiseks...

Vali Lisamine - Trendijoon (diagrammides)


MĂ€rkuse ikoon

Kui trendijoon lisatakse diagrammile, mis kasutab kategooriaid, nĂ€iteks joon- vĂ”i tulpdiagrammile, siis kasutatakse trendijoone arvutamisel x-vÀÀrtustena arve 1, 2, 3, 
 – selliste diagrammide jaoks vĂ”ib paremini sobida XY-tĂŒĂŒpi diagramm.


MĂ€rkuse ikoon

Trendijoon kuvatakse legendil automaatselt. Selle nime saab mÀÀrata trendijoone sÀtetes.


Trendijoon on sellele vastava andmejadaga sama vÀrvi. Joone omaduste muutmiseks vali esmalt trendijoon ja seejÀrel vali Vormindus - Vorminda valik - Joon.

Trendijoone vÔrrand ja korrelatsioonikordaja

Kui diagramm on redigeerimisreĆŸiimis, annab LibreOffice trendijoone vĂ”rrandi ja korrelatsioonikordaja R2, isegi kui neid diagrammialas ei kuvata: klĂ”psa trendijoonel ja neid nĂ€idatakse olekuribal.

Trendijoone vĂ”rrandi kuvamiseks vali diagrammil trendijoon, ava paremklĂ”psuga kontekstimenĂŒĂŒ ja vali Lisa trendijoone vĂ”rrand.

VÀÀrtuste vormingu muutmiseks (nt vĂ€hemate kĂŒmnendkohtade kuvamiseks vĂ”i teadusliku kirjaviisi kasutamiseks) vali diagrammil trendijoone vĂ”rrand, ava paremklĂ”psuga kontekstimenĂŒĂŒ ja vali Vorminda trendijoone vĂ”rrand - kaart Arvud.

Vaikimisi on vĂ”rrandis abstsissi muutuja nimeks x ja ordinaattelje muutuja nimeks f(x). Nende nimede muutmiseks vali trendijoon ja siis vali menĂŒĂŒst Vormindus - Vorminda Valik - TĂŒĂŒp ning sisesta soovitud nimed tekstikastidesse X-muutuja nimi ja Y-muutuja nimi.

Korrelatsioonikordaja R2 kuvamiseks vali diagrammil trendijoone vĂ”rrand, ava paremklĂ”psuga kontekstimenĂŒĂŒ ja vali Lisa R2.

MĂ€rkuse ikoon

Pealesunnitud lÔikepunkti puhul ei arvutata korrelatsioonikordajat R2 samal viisil kui vaba lÔikepunkti puhul. R2 vÀÀrtused sunnitud ja vaba lÔikepunkti puhul pole vÔrreldavad.


Trendijoonte kĂ”veratĂŒĂŒbid

Saadaval on jĂ€rgmised regressioonitĂŒĂŒbid:

Piirangud

Trendijoonte arvutamisel vÔetakse arvesse ainult jÀrgnevate vÀÀrtustega andmete paare:

Sa peaksid oma andmed vastavalt teisendama, kÔige kasulikum oleks töötada originaalandmete koopiaga ja teisendada neid.

Parameetrite arvutamine Calcis

Parameetrite arvutamiseks saab kasutada Calc'i funktsioone, nagu jÀrgnevalt kirjeldatud.

Lineaarse regressiooni vÔrrand

Lineaarne regressioon vastab vÔrrandile y=m*x+b.

m = SLOPE(y-andmed;x-andmed)

b = INTERCEPT(y-andmed ;x-andmed)

Ahenduskoefitsendi arvutamiseks saab kasutada valemit

r2 = RSQ(y-andmed;x-andmed)

Lisaks m, b ja r2 vÀÀrtustele pakub massiivi funktsioon LINEST tĂ€iendavat regressioonianalĂŒĂŒsi statistikat.

Logaritmilise regressiooni vÔrrand

Logaritmiline regressioon vastab vÔrrandile y=a*ln(x)+b.

a = SLOPE(y-andmed;LN(x-andmed))

b = INTERCEPT(y-andmed ;LN(x-andmed))

r2 = RSQ(LN(y-andmed);LN(x-andmed))

Eksponentsiaalse regressiooni vÔrrand

Eksponentsiaalsete trendijoonte puhul toimub teisendamine lineaarsele kujule. KÔvera optimaalne sobitamine sÔltub lineaarsest kujust ja tulemusi tÔlgendatatakse vastavalt.

Eksponentsiaalne regressioon vastab vÔrrandile y=b*exp(a*x) vÔi y=b*mx, mis teisendatakse vastavalt kas vÔrrandiks ln(y)=ln(b)+a*x vÔi ln(y)=ln(b)+ln(m)*x.

a = SLOPE(LN(y-andmed);x-andmed)

Teise variandi muutujad arvutatakse jÀrgnevalt:

m = EXP(SLOPE(LN(y-andmed);x-andmed))

b = EXP(INTERCEPT(LN(y-andmed);x-andmed))

Ahenduskoefitsendi arvutamiseks saab kasutada valemit

r2 = RSQ(LN(y-andmed);x-andmed)

Lisaks m, b ja r2 vÀÀrtustele pakub massiivi funktsioon LOGEST tĂ€iendavat regressioonianalĂŒĂŒsi statistikat.

Astmefunktsiooniga mÀÀratud regressiooni vÔrrand

Astmefunktsiooniga mÀÀratud regressiooni joonte puhul toimub teisendamine lineaarsele kujule. Regressioon vastab valemile y=b*xa, mis teisendatakse kujule ln(y)=ln(b)+a*ln(x).

a = SLOPE(LN(y-andmed);LN(x-andmed))

b = EXP(INTERCEPT(LN(y-andmed);LN(x-andmed))

r2 = RSQ(LN(y-andmed);LN(x-andmed))

PolĂŒnoomiga mÀÀratud regressiooni vĂ”rrand

PolĂŒnoomiga mÀÀratud regressiooni joonte puhul toimub teisendamine lineaarsele kujule.

Loo tabel veergudega x, x2, x3, 
 , xn, y kuni soovitud astmeni n.

Kasuta valemit =LINEST(y-andmed; x-andmed) kogu x-andmete vahemiku x kuni xn kohta (ilma pÀisteta).

Funktsiooni LINEST vĂ€ljundi esimene rida sisaldab regressiooni polĂŒnoomi kordajaid, liidetava xn kordaja on kĂ”ige vasakpoolsem.

Funktsiooni LINEST vÀljundi kolmanda rea esimene element on r2 vÀÀrtus. Selgitusi kasutamise ja teiste vÀljundparameetrite kohta saab tÀpsemalt lugeda funktsiooni LINEST kirjeldusest.

X/Y-veatulbad

LINEST funktsioon

LOGEST funktsioon

SLOPE funktsioon

INTERCEPT funktsioon

RSQ funktsioon

Palun toeta meid!