Üldine sõnastik

See sõnastik sisaldab mõningaid tähtsamaid mõisteid, mis võivad ette tulla LibreOffice'iga töötades.

Tundmatu mõiste kohtamisel mõnes LibreOffice'i rakenduses kasuta seda sõnastikku.

ASCII

Lühend nimest American Standard Code for Information Interchange. ASCII on personaalarvutil fontide kuvamiseks mõeldud märgistik, mis koosneb 128 märgist, sealhulgas tähed, numbrid, kirjavahemärgid ja sümbolid. Laiendatud ASCII märgistik koosneb 256 märgist. Igale märgile omistatakse unikaalne kood, mida kutsutakse ka ASCII-koodiks.

HTML-lehtedel kuvatakse ainult 7-bitisest ASCII märgistikust pärit märke. Muude märkide, näiteks täpitähed, kirjutamiseks kasutatakse eraldi koode. Sisestada võib ka laiendatud ASCII märgistiku märke: LibreOffice'i eksportfilter teostab vajalikud teisendused.

Arvusüsteem

Arvusüsteemi määravad ära märgid, mida arvude esitamiseks kasutatakse. Kümnendsüsteemi aluseks on näiteks kümme numbrit (0...9), kahendsüsteemi aluseks kaks numbrit 0 ja 1, kuueteistkümnendsüsteemi aluseks aga 16 märki (0...9 ja A...F).

Bézier' objekt

Prantsuse matemaatiku Pierre Bézier' välja arendatud matemaatiliselt defineeritud kõver, mida kasutatakse kahemõõtmelises graafikas. Kõver on defineeritud nelja punktiga: algus- ja lõpp-punkt ning kaks eraldi keskpunkti. Bézier' objekte saab muuta keskmisi punkte hiirega liigutades.

DDE

DDE on lühend terminist "Dynamic Data Exchange", mis on OLE ("Object Linking and Embedding") eellane. DDE-s on objektid lingitud failiviidete kaudu, kuid mitte põimitud.

DDE-lingi saab luua nii: vali Calc'is lahtrid, kopeeri need lõikepuhvrisse, lülitu mõnele teisele lehele ning vali Redigeerimine - Aseta teisiti. Vali Lingina, mis asetabki sisu DDE-lingina. Lingi aktiveerimisel loetakse lisatud lahtriala sisu algfailist.

Dokkimine

Mõned LibreOffice'i aknad, näiteks stiilide aken ning Navigaator, on "dokitavad". Neid saab liigutada ja nende suurust muuta või neid tööakna servale dokkida. Igale akna servale saab dokkida mitu akent, kas üksteise kohale või kõrvale, akende ääri nihutades saab muuta nende suuruse vahekorda.

Akna dokkimiseks ja dokist eemaldamiseks tee -klahvi all hoides akna vabal osal topeltklõps. Stiilide akna dokkimiseks võib -klahvi all hoides teha topeltklõpsu ka ikoonide kõrval oleval hallil alal.

Dokkimine (automaatne peitmine)

Akna serval, kuhu mõni teine aken on dokitud, on nupp, mis võimaldab dokitud akent peita või nähtavaks muuta.

• Kui klõpsata nupule akna serval, muutub dokitud aken nähtavaks seni, kuni ta käsitsi uuesti peidetakse (sama nupu abil).

• Kui akna kuvamiseks klõpsata nupu asemel akna raamile, aktiveeritakse automaatpeitmise funktsioon. Automaatpeitmise funktsioon võimaldab klõpsuga akna raamil akent ajutiselt kuvada. Kui klõpsata dokumendis, varjatakse aken taas.

IME

IME on mõiste Input Method Editor (sisestusmeetodi redaktor) lühend. See on programm, mis võimaldab tavalise klaviatuuri abil sisestada keerukaid märke teistest kirjasüsteemidest.

JDBC

JDBC (Java Database Connectivity) liidest kasutatakse LibreOffice'ist andmebaasidesse ühendumiseks. JDBC draiverid on kirjutatud programmeerimiskeeles Java ja seega platvormist sõltumatud.

Keerukad kirjasüsteemid (CTL)

Keeruka kirjasüsteemiga keeled omavad kas mõnda või kõiki järgnevatest omadustest:

• Tekst kirjutatakse mitmest osast koosnevate märkide või glüüfide abil

• Teksti suund on paremalt vasakule

Hetkel toetab LibreOffice keeruka kirjasüsteemiga (CTL) keeltest hindi, tai, heebrea ja araabia keelt.

Keerukate kirjasüsteemide toe saab sisse lülitada dialoogis - Keelesätted - Keeled.

Kerimisnupp

Kontekstimenüü

Lesk- ja orbread

Lesed ja orvud on ajaloolised tüpograafilised terminid, mida on olnud kasutusel palju aastaid. Leskrida viitab lühikesele reale lõigu lõpus, mis printimisel sattub üksinda järgmise lehekülje algusesse. Orbrida on vastupidiselt lõigu esimene rida, mis printimisel sattub üksinda eelmise lehekülje lõppu. LibreOffice'i tekstidokumendis on võimalik soovitud lõigustiilis selliseid juhtumeid automaatselt ära hoida. Võimalik on määrata lõigu minimaalne ridade arv, mida hoitakse ühel leheküljel koos.

Lingid

Käsu Lingid välistele andmetele leiab menüüst Redigeerimine. Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui dokumendis on vähemalt üks link. Mõnda objekti, näiteks pilti lisades, on võimalik see lisada dokumenti kas otse või lingina.

Kui objekt otse dokumenti lisada, suureneb dokumendi maht (vähemalt) lisatud objekti baitide võrra. Dokumendi võib salvestada ja avada mõnes teises arvutis ning lisatud objekt on dokumendis täpselt samal kohal.

Kui objekt lisada lingina, lisatakse ainult viide failinimele. Dokumendi maht suureneb sel juhul ainult failiviite võrra. Kui aga dokument avada teises arvutis, peab viidatud fail asuma ka selles arvutis täpselt samas asukohas, sest muidu dokumendis seda ei näe.

Käsu Redigeerimine - Lingid abil võib vaadata, millised failid on lisatud linkidena. Vajadusel võib lingid eemaldada. See katkestab lingi ja lisab objekti otse.

Märkide koondamine

Koondamine on märgipaaride vahe suurendamine või vähendamine parandamaks teksti üldist välimust.

Koondamise tabelid sisaldavad teavet paaride kohta, mis vajavad suuremaid vahesid. Need tabelid on tavaliselt fondi osa.

ODBC

Open Database Connectivity (ODBC, avatud andmebaasipöördus) on protokoll, mis võimaldab rakendustel kasutada andmebaasisüsteeme. Päringukeelena on kasutusel struktuurpäringukeel (Structured Query Language, SQL). LibreOffice'is saab iga andmebaasi puhul määrata, kas kasutada päringute teostamiseks SQL-i käske või mitte. Teine võimalus on interaktiivset abi kasutades defineerida päring hiireklõpsuga ning lasta see LibreOffice'il automaatselt SQL-i teisendada.

OLE

OLE-objekte (Object Linking and Embedding) on võimalik sihtdokumendi sisse linkida või ka põimida. Põimimine lisab objekti koopia ja allikprogrammi detailid sihtdokumenti. Kui soovid objekti redigeerida, siis aktiveerid allikprogrammi, tehes objektil topeltklõpsu.

Objekt

Objekt on andmeid sisaldav kuvaelement, mis viitab rakenduse andmetele, nagu näiteks tekst või pilt.

Objektid on üksteisest sõltumatud ega mõjuta üksteist. Igale andmeid sisaldavale objektile on võimalik omistada kindlaid käske. Näiteks pildiobjektil on pildi redigeerimise käsud ja arvutustabelil arvutuskäsud.

OpenGL

OpenGL on algselt SGI (Silicon Graphics Inc) poolt välja arendatud ruumilise graafika programmeerimiskeel. Põhiliselt kasutatakse kahte selle keele dialekti: Microsoft OpenGL, mis on mõeldud Windows NT peal kasutamiseks, ja SGI poolt loodud Cosmo OpenGL, mis esindab sõltumatut graafika programmeerimise keelt ja on mõeldud kõigil platvormidel ning arvutitel ilma spetsiaalse ruumilise graafika riistvarata kasutamiseks.

Otsene ja stiilidega vormindamine

Dokumendi vormindamist ilma stiilideta nimetatakse "otseseks" vormindamiseks. See tähendab teksti või muude objektide, näiteks paneelide või tabelite, muutmist neile atribuute otseselt kehtestades. Sel juhul rakendub vormindusvõte ainult valitud piirkonnale ja kõiki muudatusi peab alati omaette tegema. Stiile samas ei rakendata tekstile otse, vaid need on defineeritud stiilide aknas, kust neid saab ka rakendada. Selle üks eeliseid on asjaolu, et stiili muutes saab korraga muuta ka kõiki dokumendi osasid, kus antud stiili on rakendatud.

Otsese vorminduse eemaldamiseks kogu dokumendist tuleb klahvikombinatsiooniga +A valida kogu dokumendi tekst ja siis valida Vormindus - Eemalda otsene vormindus.

PNG

Portable Network Graphics (PNG) on pildifaili vorming. Failid on pakitud valitava tihendusteguriga ja vastupidiselt JPG-vormingule on PNG-failid alati pakitud ilma kadudeta.

Primaarvõti

Primaarvõti on andmebaasiväljade unikaalne identifikaator. Andmebaasiväljade unikaalset tuvastamist kasutatakse relatsioonilistes andmebaasides juurdepääsuks teiste tabelite andmtele. Kui viide käib mõne teise tabeli primaarvõtme kohta, nimetatakse seda võõrvõtmeks.

LibreOffice'is saab primaarvõtme defineerida tabeli koostamisvaates, valides selleks valitud välja reapäise kontekstimenüüst vastava käsu.

RTF

RTF (Rich Text Format) on tekstifailide vahetamiseks mõeldud failivorming. RTF-i omapäraks on, et kogu vormindus teisendatakse otseselt loetavaks tekstiinfoks. Kahjuks teeb see failid võrreldes teiste failivormingutega oluliselt suuremaks.

Range paigutus

Range paigutus (inglise keeles register-true) on trükkimisega seotud mõiste, mis tähendab raamatu, ajalehe või ajakirja ühe lehe kahele poolele trükitud teksti ridade kohakutist paigutamist. See muudab teksti lugemise lihtsamaks, sest seda ei sega muidu lehe teiselt poolelt läbi kumada võiv tekst. Sama mõistet kasutatakse ka kõrvutiste veergude ridade kohakuti ajamise kohta.

Kui määrata lõigule, lõigustiilile või lehekülje stiilile range paigutuse omadus, joondatakse fondi suurusele või piltide olemasolule vaatamata kõigi asjassepuutuvate märkide baasjooned lehekülje vertikaalse alusvõrgu järgi. Soovi korral võib ka alusvõrgu omadused lehekülje stiilis täpsemalt defineerida.

Relatsiooniline andmebaas

Relatsiooniline andmebaas on formaalselt kirjeldatud tabelitena organiseeritud andmeelementide kollektsioon, millest on võimalik andmeid pärida mitmetel erinevatel viisidel ilma andmebaasi tabeleid muutmata.

Relatsioonilise andmebaasi haldamise süsteem (RDBMS) on programm, mis võimaldab relatsioonilist andmebaasi luua, uuendada ja administreerida. Kasutajad või rakendused kasutavad andmebaasiga suhtlemiseks, päringute tegemiseks SQL-lauseid (Structured Query Language).

Relatsioonilise andmebaasi näiteks võib tuua andmebaasi, mis sisaldab kliendi, ostude ja arvete tabeleid. Arvete tabelis pole tegelikult andmeid ei klientide ega ostude kohta, vaid hoopis viited relatsioonilise lingi ehk relatsiooni abil klientide ja ostude tabeli vastavatele väljadele (näiteks kliendi ID väljale klientide tabelis).

SQL

SQL (Structured Query Language) on andmebaasi päringuteks kasutatav keel. LibreOffice'is on võimalik koostada päringuid nii käsitsi kui interaktiivselt hiire abil.

SQL andmebaas / SQL server

SQL andmebaas on andmebaasisüsteem, mis pakub SQL liidest. SQL andmebaase kasutatakse sageli klient/serveri võrkudes, kus erinevad kliendid kasutavad üht keskset serverit (näiteks SQL serverit), mistõttu neid nimetatakse ka SQL serveri andmebaasideks ehk lühemalt lihtsalt SQL serveriteks.

LibreOffice'is on võimalik integreerida väliseid SQL andmebaase. Need võivad asuda nii kohalikul kõvakettal kui ka võrgus. Nende kasutamiseks on mõeldud kas ODBC, JDBC või LibreOffice'isse põimitud oma draiver.

Suhteline ja absoluutne salvestamine

Paljudes dialoogides (näiteks Tööriistad - Automaattekst) saab valida, kas failid salvestatakse suhtelise või absoluutse aadressiga.

Kui valid suhtelise salvestamise, salvestatakse viited dokumenti põimitud piltidele või muudele objektidele suhtelisena nende asukoha suhtes failisüsteemis. Sel juhul ei ole õieti oluline, kus asub viidatud kataloogistruktuur. Failid tuvastatakse asukohast sõltumata, kui ainult viide leidub samal kettal või andmeruumis. Seda tasub tähele panna juhul, kui soovid muuta dokumendi kättesaadavaks teistes arvutites, millel võib olla täiesti teistsugune kataloogistruktuur või kettanimed. Suhtelist salvestamist on soovitatav kasutada ka siis, kui tahad luua kataloogistruktuuri internetiserveris.

Absoluutse salvestamise korral on ka viited teistele failidele absoluutsed ja arvestavad määratud ketast, andmeruumi või juurkataloogi. Selle eeliseks on asjaolu, et viiteid sisaldava dokumendi võib liigutada mõnda teise kataloogi, kuid viited jäävad endiselt kehtima.

Vormindus

Vormindus tähendab teksti visuaalset paigutamist tekstitoimetus- või küljendusprogrammi abil. Vormindus sisaldab nii paberi suuruse, lehekülje ääriste, fontide ja fondiefektide kui ka taanete ja vahede määramist. LibreOffice'is on võimalik teksti vormindada nii otse kui stiilide abil.